fbpx
finnish russian estonian english latvian
PK Economics

Soomes

E-booklet

Käibemaksumääruste (AVA 1 § 1) järgi makstava ja mahaarvatava käibemaksu kindlakstegemiseks raamatupidamis kohustlane & maksumaksja peavad sissekandma maksu suurusesse mõjutavad tehingud kronoloogilisse järjekorda. Sissekanne tehakse selle aja järgi, millal nende põhjal makstav või vähendatav maks tuleb võtta arvesse maksustamisperioodil tasumis maksu arvutades.

Raamatupidamisseaduse kohaselt sularahas tasutud maksud peab sissekandma koheselt ja päevade kaupa. Muud sissekanded saab teha kuu või nelja nädala jooksul, kuid mitte rohkemalt ajalt kui neljalt kalendri kuult või perioodi lõppu.

Raamatupidamiskohustlane, kes on maksukohustlane ja kelle maksustamisperiood on kalendrikuu või kvartal, peab sissekandma, maksustatavad ja mahaarvestatavad, maksu suurust mõjutavad tehingud, iga kuuiselt. Sissekanded peab tegema enne järgmise kuu 12 päeva. Raamatupidamiskohustlane, kes on maksukohustlane ning kelle maksustamisperiood on kalendriaasta, peab sissekandma, maksustatavad ja mahaarvestatavad, maksu suurust mõjutavad tehingud raamatupidamis seaduse järgi. Sissekandeid peab tegema aasta iga kuu kohta. Sissekanded peavad olema tehtud peale maksustamis perjoodi lõpemist 28 veebruaariks (AVA 2§).

E-booklet

Müüja arve, mis ei vasta tegelikke asjaolu märkemid, ei anna ostjale maha arvestamis võimalust. Näiteks, kui müüja paneb arvele makstava käibemaksu, kuigi teda ei ole märgitud käibemaksukohustlaste registrisse, arve märkmetest hoolimata ostjal ei ole maha arvestamis õigust. Kui aga selgub, et ostja ei ole võinud teada müüja rikkumisest ja müük on tavaliselt sarnases olukorras maksustatav, võib ostja saada ”hea usu” põhimõttel ostu arvest maha arvestamis õiguse.

Maksuamet võib nõustuda mahaarvestamisega, isegi kui maksukohustlasel ei ole arve sisu nõuetele vastavat arvet,  kui maksukohustlane muul viisil suudab tõestada, et tal on õigus mahaarvestamiseks.

Kuna Y-tunnus määrab ettevõtja, ostja saab teha mahaarvestuse arvelt, kus müüja nimes on trükiviga, kirjutus-või tähestik erineb ettevõtlus-ja ühenduse süsteemis olevast nimest, müüja nimest puudub mõni osa või müüja aadress on puudulik.

Trükiviga või samaväärne väike viga ei mõjuta ostja maha-arvestamis õigust, kui ostja ostab kauba maksustattavasse majandustegevusse ning se ei kuulu maha-arvestus piirangu alla. Näiteks kui ühikuhinnas on viga, aga arve lõppsumma on õige, ostjal on maha-arvestus õigus. Sellises olukorras ostja ei pea küsima müüjalt uut arvet.

Maksuamet võib aksepteerida ka maha-arvestamise juhul, kui tegemist on väikeste sularaha ostudega, mille puhul tehnilised tingimused ei võimalda arve saamist. Sellised on näiteks parkimisautomaatidessa makstavad parkimistasud.

Kui müüja on rakendanud kasutatud kaupade või kunsti-, antiik-ja kollektsiooniesemete maksumäära (marginaaliverotusmenettelyä), ostjal ei ole mahaarvamis õigust.

Ostjal on soovitatav kontrollida müüja käibemaksukohustlus oma mahaarvestamise kindlustamiseks.  Seda saab kontrollida YTJ-infosüsteemist  või telefoni teel maksuameti teenindusnumbril.

Arveldamine > E-booklet

Maksumaksja peab ise hoolitsema arvete säilitamise eest olenemata sellest, kes on arved koostanud.

Arveid peab säilitama Soomes. Elektrooniliselt salvestatuid arveid võib säilitada teises EL-riigis, kui salvestus on tehtud elektroonilisel teel nii, et see tagab täiusliku reaalaekse arvuti ühenduse nendesse andmetesse. Elektroonilisi arveid võib samuti säilitada teises EL riigis, juhul kui   füüsilisest isikust ettevõtja on välismaalane, kellel ei ole Soomes alalist tegevuskohta.

Arveid võib säilitada ka mujal kui Soomes või teistes EL riikides. Raamatupidamisseaduse (Kirjanpitolaki) 2 peatüki 9§ 1-2 momenti järgi arvestusraamatuid, majandusaasta dokumente ja muid raamatupidamistokumente saab raamatupidamise tegemiseks või 3 peatükis mainitud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamiseks säilitada ajutiselt mujal kui Soomes. Kaubandus-ja tööstuskoja määrustes on täpsemalt ette kirjutatud kuidas arveid välismaal säilitada.

Arveid peab säilitama vähemalt kuus aastat selle kalendri aasta lõpust arvestatuna, mille jooksul majandusaasta on lõppenud ja kuhu aruandeaastasse tehing kuulub. Kinnisvarainvesteeringuga seotuid arveid ja maksekviitungeid peab säilitama 13 aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mille jooksul kontrolliperiood (tarkistuskausi) on alganud. Samasugune säilitamis aeg puudutab ka selgitusi, mis tarnija peab esitama kinnisvarainveteeringu kohta kinnistu saajale.

Arveldamine > E-booklet

Käibemaksuseadust leidub loetelu kohustuslikest arve andmetest, mis on:

• arve kuupäev
• arve number (jooksev tunnus)
• müüja käibemaksukohustus (Y-tunnus)
• ostja käibemaksukohustuslasena pöördmaksustamise juhtudel ja müües kauppa teise EL-riiki (yhteisökauppa)
• müüja ja ostja nimi ja aadress
• kaupade kogus ja omadus ning teenuste ulatus ja omadus
• kaupade edastamise kuupäev, teenuste arvelduspäev või ettemaksu kuupäev
• maksustatav väärtus (= hind ilma käibemaksuta, kuhu käibemaks lisatakse) eri käibemaksu protsntidega (verokannoittain) ja ühikuhind ilma käibemaksuta ning hinnaalandused ja hüvitised (kui ei ole ühikuhinnas)
• kasutatava käibemaksu protsent
• tasutava makse summa
• tulumaksuvabastamise või pöördmaksustamise alus

Ostja aadressi puhul peab võtma arvesse, et ostja aadressiks ei piisa ainult arve skanneerimis koha aadress, vaid arvele peab kirjutama ka ostja aadressi.

Erilistel juhtudel:

• andmed uutest transpordivahenditest
• märge kasutatud kaupade, kunstiteoste, antiik-ja kollektsiooniesemete või reisibüroode maksumäär (marginaaliverotusmenettelystä).
• märge maksustatava investeeringukulla müügist
• muudatus arvel (= arvega muudetakse varem antud arvet) viide varasemasse arvesse

Arvete mallid leiduvad siit

Kergendatud arve andmed

Kergendatuid arve andmed on võimalik kasutada, kui arve suurus ei ületa 250 eurot. Allpool on loetletud andmed, mis peavad olema olemas kergendatud arvel.

• arve kuupäev
• müüja nimi ja käibemaksukohustustluse registreerimise number (Y-tunnus)
• müüdud kaupade kogus ja omadus ning teenuste omadus
• maksustatav summa käibemaksu protsentide järgi või maksustatav väärtus käibemaksu protsentide järgi

Kergendatud andmed puudutavad ka selliseid arveid, mis antakse jaemüügis või muus vastavas otse eraisikule toimuvas müügitegevuses. Sellistel juhtudel arve lõppsummal ei oma tähtsust. Arve võib siis olla üle 1000 euro ( koos käibemaksuga olev summa)

Jaemüügiga samaväärse müügi toiminguga tegelevad ka näiteks kioskid, kingsepad, juuksurisalongid ja matusekorraldajad. Kergendatud arve andmed on piisavad ka toiduserveerimisteenustes ja inimeste sõitutamis teenuste arvetel, välja arvatud edasi müümiseks mõeldud teenuseid. Lisaks nendele kergendatud arve andmed on piisavad ka parkimisautomaatide ja muude sarnaste masinate kviitungites.

Kergendatud andmetega arvetel on võimalik teada anda hind käibemaksuga, kui makstava käibemaksu suurus leidub arvelt. Käibemaksu alust ehks siis käibemaksuta hinda ei pea arvel esitama.

Arveldamine > E-booklet

Arvel on olemas erinevaid kasutusviise. Kõige levinumad arve tüübid on:

•     Ettemaksuarve (Proforma invoice) – tollivormistuse või muu jaoks koostatud ettemaksuarve, kust ilmeneb kauba väärtus.

Arveldamine > E-booklet

Arve on paberi versioonis või elektroonilisel kujul antav dokument või teade, mille müüja kirjutab ostjale. Arve on dokument, mis peab vastama käibemaksuseaduse nõuetele.

Arve võib koosneda mitmest erinevast dokumendist. Seetõttu tegelikus arves ei pea olema kõiki käibemaksuseaduse kohaselt nõutavaid märgiseid, juhul kui see teave on muus dokumendis, mis on nii müüjal kui ka ostjal. Sellisel juhul eeldusena on, et viimases dokumendis on viide eelnevasse dokumenti. Arvel võib viidata näiteks, ostjale samas kontekstis antud saatelehele, kus on selgelt välja toodud müüdud kaup. Piisab sellest, et dokumendid vastavad käibemaksuseaduse nõuetele. Sellist arve vormi ei kasutata kaugmüügis, kauba müümisel teise EL-riiki ega teises EL-riigis toimuvas kaubas või teenuse müügis, millest ostja on pöördmaksustamise (käännelty verovelvollisuus) alusel maksukohustuslane. Nendest müükidest tehtud arvetel peab järgima kõiki käibemaksuseaduse nõudlusi.

Arveldamine > E-booklet

Maksudeklaratsiooni esitavad käibemaksukohustlased ja regulaarselt palka maksvad tööandjad ja juhuslikud tööandjad siis, kui nad on maksnud palka.

Maksudeklaratsioon toimetatakse käibemaksukohustlaste registrisse. Se informatsioon toimetatakse tööandjate registrisse  märgitud aruandlusperioodi jooksul kas igakuiselt, kvartaalselt või korra iga kalendriaasta jooksul. Aruandlusperioodi võib kontrollida internetist maksukonto leheküljelt või helistades maksukonto kliendi teenindusse. Seaduse järgi elektrooniliselt antavad deklaratsioonid esitatakse maksuametile kuu 12 päeval. Paberi versioonis saadetud deklaratsiooni tähtpäev on kuu seitsmes päev.

Hilinenud maksudeklaratsioonidele määratakse viivis, mis on 20% iga-aastase itressimäärä järgi  igale hilinenud tulumaksule.

Maksukonto maksude üldine tähtaeg on iga kuu 12. päev. Juhul kui maksepäev satub nädalavahetusele voi pühale, siirdub maksepäev järgmisele äripäevale.

Avaldus maksuametile ja maksukonto > E-booklet

– Käibemaks
– Tööandja poolt tasutavad maksud( deklaratsioon ja tuluallikamaks (lähdevero) palgast ning tööandja sotsiaalmaks)
– Loterii tulumaks (arpajaisvero)
– Kindlustuspreemiatega seotud maksukohustus (vakuutusmaksuvero)
– Deklaratsioon puu müümise tuludest
– Deklaratsioon aktsiaseltsilt, tulundusühingult või muult ettevõttelt
– Deklaratsioon intressidest ja aktsiatest
– Deklaratsioon dividendidest ja kapitali intressidest
– Tuluallikamaks dividendidest (piiratul määral maksukohtustlaselt)
– Tuluallikamaks intressidest ja kasutustasust (piiratul määral maksukohustlaselt)
– Tuluallikamaks teenitud intressidest (üldiselt maksukohustlaselt)

Ettevõtted ja erakliendid maksavad eelpool mainituid makse maksukontole. Maksukontole maksmisel tuleb kasutada maksukonto viitenumbrit, mis on individuaalne.

Avaldus maksuametile ja maksukonto > E-booklet

Maksukontole (verotili aastani 2017, pärast seda OmaVero) märgitakse maksud, mida klient on teada andnud maksudeklaratsiooni esitamisel  ja maksud mille maksmisel on kasutatud maksukonto viitenumbrit. Maksukontole märgitakse andmeid näiteks käibemaksu ja tööandjamaksude kohta. Kontole märgitakse ka nende tulumaksude makstavad ja tagasi saadavad intressid.

Maksukonto hõlmab omal algatusel esitatuid ja makstuid makse (välja arvatud võõrandamismaksu (varainsiirtovero) ja täiendavaid ettemakseid (ennakontäydennysmaksu). Oma-algatuslikud maksud peab maksma ilma maksuameti poolt saadetud maksete tagastamis blanketita Enne oma-algatusliku maksu maksmist maksukohtustlane arvutab ise tasumisele kuuluva maksusumma ja kontrollib maksmise tähtpäeva. Oma-algatuslikud maksud peab alati teada andma maksudeklaratsioonis.

Avaldus maksuametile ja maksukonto > E-booklet

Tuludeklaratsiooni (veroilmoitus) abil esitatakse maksuametile andmed tulumaksu kohta. Reeglina kõik ettevõtted ja äriühingud peavad esitama oma tuludeklaratsiooni.

Tuludeklaratsiooni teada andmisesse kuuluvad tuludeklaratsiooniblanketi lisaks manused ning võimalikud muud vabas vormis lisad.

Erinevad ettevõtteliigid esitavad oma tuludeklaratsiooni eri aegadel. Aktsiaseltsid ja muud äriühingud annavad tuludeklaratsiooni majandusaasta lõppemise kuu lõpust arvestatuna nelja kuu jooksul. Kauplus või kutsetegevus (füüsilisest isikust ettevõtja), täisühing ja usaldusühing peavad esitama tuludeklaratsiooni hiljemalt tuludeklaratsiooniblanketile märgitud kuupäeval (tavaliselt aprilli või maikuu jooksul).

Avaldus maksuametile ja maksukonto > E-booklet

Käibemaks on üldine tarbimismaks – see on määratud peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hindadele. Ainult teatute kaupade ja teenuste müük on käibemaksuseaduse alusel maksust vabastatud.

Käibemaksukohustuslased on tavaliselt kaupa ja teenuseid müüvad ettevõtjad. Pööratud maksukohustust (käänelty verovelvollisuus) kasutades esialgsed maksumaksjad on ostjad.

Ette nähtud ei ole, et käibemaks jääb maksukohustuslaste kahjuks, vaid käibemaksukohustuslane ettevõtja saab vähendada äritegevuse eesmärgil ostetud kaupadesse sisalduvad käibemaksud.

Riigile makstav käibemaks arvutatakse järgnevalt. Müügist saadud käibemaksust vähendatakse kõik maha-arvatav ostude käibemaks.

Arvutuses rahaväärtus võetakse arvesse sendi täpsusega.

Makstava ja mahaarvestatava käibemaksu summa arvutatakse eraldi iga tehingu puhul.

Üksikusse tehingusse sisalduva käibemaksu saame teada, korrutades maksuvaba müügihind kehtiva käibemaksu protsendiga. Käibemaks arvutatakse siis hinnast, mis ei sisalda juba käibemaksu. Käibemaksulisest hinnast käibemaksu suuruse saame, kasutades järgmist valemit:
Käibemaks= (Käibemaksuline hind x käibemaksu protsent)/(100+käibemaksu protsent)

Ehk siis kui tegemist on tavalise käibemaksu (24%) alla kuuluva tooteka, mille käibemaksuline hind on 1000 eurot, käibemaksu suurus on: (1000×24)124=193,50

Soomes oleva käibemaksu üldine määr on 24%.

Madalamat 14 protsendilist käibemaksu rakendatakse järgmistesse kaupadesse ja teenustesse:

  1. Toidukaubad, joogid ja muud sellised inimese tarbimiseks mõeldud ained ning nende tooraine ja
    nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutavad maitseained, säilitusained, värv-ja muud lisa-ained (toiduained)
  2. sööda-ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavad tooraine-ja lisaaine, loomade
    toiduainena kasutatavad tööstuse jäätmed ning sööda tooraine(näit. Kala). (söödatooraine)
  3. restorani-ja toitlustusteenused

Toiduainetele madalamat protsenti ei rakendata, elusloomade, kraanivee, alkoholi-ja alkoholijookide maksu seaduses nimetatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete käibemaksumääras. Madalat protsenti ei kasutata ka ”9 protsendini käibemaksumäära kohas 6” nimetatud kaupades ega mürkides. Alkohoolsed joogid on õlu, mille alkoholisisaldus on rohkem kui 0,5 mahuprotsenti ja muud joogid, kus on alkohooli rohkemn kui 1,2 mahuprotsenti.

Madalamat 10% käibemaksuprotsenti kasutatakse järgmiste kaupade ja teenuste puhul:

  1. reisijate vedu
  2. tubade või sadama kasutamise lühiajalisel viibimisel (poes käik, paadi hooldus) üleandmine
  3. teenus, millega antakse võimalus sportlikule tegevusele
  4. teatri-, tsirkuse-, muusika-ja tantsuesituste, filmi esitluste, näituste, spordiürituste,
    lõbustusparkide ja loomaaedade, muuseumide ja muude sarnaste kultuuri-ja meelelahutusüritusde
    ja asutuste sissepääsutasud. Sissepääsu maksuna peetakse ka lõbustusparkide sõidukite ja muude
    sarnaste seadmete kasutamise eest sissepääsutasu omaseid teenustasusid.
  5. Yleisradio Oy riigi televisiooni-ja raadiofondist saadav televiisorimaksudele põhinev hüvitis ja Ålands Raadio och TV Ab saadav hüvitis Ahvenamaa maavanema hoitud televiisorimaksu tuludest.
  6. Ravimiseaduse(lääkelaissa (395/87) tähenduses ravim, on ravimiseaduses (lääkelain 21§ 2 artiklis ja 21 a §-s )nimetatud tooted, mille loas või registris on märge sellest, et toodet võib müüa ainult aapteegis. Ravim on ka kliinilised toiduained ja neid vastavad tooted seega tavaline kreem juhul kui ned annav õiguse hüvitisele ravikindlustusseaduse (sairausvakuutuslain (364/63)) alusel.
  7. raamat
  8. arvonlisäverolain(käibemaksuseaduse) 79 c §-s tähendatud kunstiteos, muu kui impordi puhul ainult siis, kui müüja on autor või tema õigusjärglane või juhuslik muu ettevõtja kui 79A § 3 ette nähtud maksukohustlasest edasimüüja
  9. juuksuriteenused (31.12.2011)
  10. väiksemad parandusteenused, mis on suunatud jalgratastele, jalatsite, nahktoodetele, riietele ja kodutekstiilidele, kaasa arvatud rõivaste ja kodutekstiili ümbertegemistööd (31.12.2011)
  11. autoriõiguse omanike esindava organisatsiooni saadud  45§ 1 punktis 3 • 5 osutatud autoriõigusega seotud hüvitis.

Käibemaksust on vabastatud

Sellised ettevõtted, kelle äritegevus on väga väiksemahuline või mille müüdav kaup või teenus on määratud käibemaksuvabaks, on vabastatud käibemaksust.

Väiksemahulisteks ettevõteteks määritletakse sellised ettevõtted, mille käive aruandeaastal on kuni 8 500 eurot. Need ettevõtjad on vabastatud käibemaksust täielikult. Selline ettevõte võib soovi korral taotleda käibemaksukohustuslaseks ja võib sellel juhul vähendada ettevõtte äritegevuse ostudes tulenevaid käibemakse.

Käibemaksukohustus ei puutu järmisi kaupade või teenuste müümist:

E-booklet > Maksustamine Soomes

Ettevõte maksustamine oleneb valitud ettevõte vormist. Aktsiaselsti ja usaldusühing erinevad üksteisest täielikult.

Ettevõtte maksustatav tulu arvutatakse lahutades ettevõtte maksustatavast tulust ettevõtte maksustamisel mahaarvatavad kulud. Ettevõtte tulumaksuga maksustatava tulu arvutamiseks võetakse aluseks raamatupidamine.

Makstavate maksude suurus muutub ettevõtlusvormi järgi. Mõnedes ettevõtlusvormides maksustus suundub rohkem üritusele, samal ajal kui teistes see keskendub ettevõtja kui isiku maksustamisse. Kui uurime ettevõtte üldist maksukoormust peame arvesse võtma lisaks ürituse tulumaksule ka ettevõtja poolt makstud tulumaksu. Alles nende koosmõjust näeme, mis on maksustamise kohalt soodsaim ettevõtlusvormi.

Aktsiaseltsi ja ühistu on iseseisvad maksumaksjad, see tähendab seda, et nad maksavad tulumakse ise. Aasta 2012-2013 tulumaksu määr oli  24,5% ettevõtte maksustatavast tulust, aastast 2014 tulumaksu määr on 20%. Aktsiaseltsi aktsionääre maksustatakse alles siis, kui nad tõstavad tulu aktsiaseltsist töötasu näol, aktsionäri ettemaksuna või dividendina. (Lisaks sellele aktsiaseltsi aktsionärid maksavad maksu ettevõttelt saadud dividendidelt.) Dividendidelt tasumisele kuuluva maksu summa sõltub ettevõtte netovarast, ja teatud olukordades dividendid on maksuvabad. Ka ühistu liikme saadud äri tulemusena tekind ülejääk ja kapitali intress on olenevalt olukorrast kas maksustatav või maksuvaba tulu.

Täisühing ja usaldusühing ei ole eraldi maksukohustuslased, kuid neile määratakse ettevõtlusega tulemus, mis jagatakse, pärast kõigi eelnevate maksustamisperioodide kahjumi mahaarvamist, maksustatavaks osanike tuluna nende osakute alusel, mis neil on ühingutulu.Osanike majandustegevuse tulu-aktsiad jaotatakse kapitalituluks ja tuluna netovara alusel.

Üksikettevõtja  äri-ja kutsetegevusest saadud ettevõte tulemus maksustatakse ettevõtja enda tuluna. Ettevõtlustulu jagatakse kapitaliks ja sissetulekuks tegevusele kuuluva netovara alusel.

Kapitalitulu maksu määr on 30% ja 50 000 eurot ületavalt osalt 32%.

Maksustamine toimub majandusaastal. Kui majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksuaasta moodustub sellest majandusaastast või neist eelarveaastatest, mis on lõppenud selle kalendriaasta jooksul.

Lisateave teemal (soomeks)

Ettemaksuregister- aktsiaselts ja ühistu

Aktsiaselts ja ühistu peab maksma oma tegevusest eelnevalt ettemaksu. Maksuamet määrab ettenähtud tulumaksumäära majandusaasta prognoositava maksustatava tulu põhjal ja see peab olema võimalikult täpselt prognoositud majandusaasta lõplikule tulemusele. Kui ettemaksed ei kata lõpliku tulumaksu summat, aktsiaseltsi ja ühistu peab maksma puuduva summa maksutagastuse näol. Aktsiaselts või ühistu võib taotleda ettemaksete muutmist.

E-booklet > Maksustamine Soomes

Kinnistu või väärtpaberite omandiõiguse üleandmisest tulenev maks.

Võõrandamismaksu maksab ostja. Börsil tehtud tehingutest ei maksta võõrandamismaksu. Võõrandamismaksu kohta tuleb andmed esitada võõrandamismaksuavaldusega (varainsiirtoveroilmoituksella) maksuametile.

Maksu suuruse määrab äritehingu hind või muu tasu. Aktsiate või muude väärtpaberite võõrandamismaks on 1,6%  vói 2% ja kinnisvara võõrandamismaks 4%. Võõrandamismaksu ei pea maksma, kui maksu summa on väiksem kui 10 eurot.

E-booklet > Maksustamine Soomes

Aktsiaseltsi aktsionäride maksustamine sõltub sellest, mida kasumit aktsionärid saavad äriühingust. Aktsionäri äriühingust saadav palk on sissetulek ja dividend võib olla tulumaksuvaba tulu, sissetulek ja/või kapitalitulu.

Dividendid on aktsiaseltsi omanikele jaotatav kasumiosa.

Dividende võib jagada, kui aktsiaseltsile on eelmistest aruandeperioodidest kogunenud ülejääkki (piisavalt jaotamiseks sobilikku vara). Jaotamiseks kõlblikke varasid arvutatakse raamatupidamise aastaaruande raames. Kõige levinum arvutamise valem on järgmine: aktsiakapital + eelmiste eelarveaastate kasum / kahjum + võimalikud muud fondid – aruandeaasta jooksul jagatud dividendid.

Dividendide jagamisest otsustab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolek on siiski seotud äriühingu juhatuse kasumi jaotamise ettepanekuga. Üldkoosolek võib otsustada, kas dividende jaotatakse  vähem või rohkem, kui juhatus on ettepanekus mainitud, kuid dividendi suurendamine juhatuse ettepanekust on võimalik vaid piiratud ulatuses.

Dividende maksustatakse üksikisiku tulumaksus erinevalt, sõltuvalt sellest, kas dividendid on saadud börsil noteeritud aktsiaseltsilt või muust (noteerimata) aktsiaseltsilt.

Börsil noteeritud aktsiaseltsilt saadud dividendidest 85% on tulumaksualast kapitalitulu ja 15% on maksuvaba tulu.

Noteerimata aktsiaseltsilt saadud dividendidest on maksuvaba tulu aktsia ”matemaatilisest väärtusest” kuni 8%. Kui äriühing jagab dividendina rohkem kui 8% siis sellest üle minevast osast 75% on tulumaksualast sissetulekut ja 25% maksuvaba tulu. Aktsia matemaatiline väärtus arvutatakse jagades netovara äriühingu välja antud aktsiate arvuga.

E-booklet > Maksustamine Soomes

Tööandja poolt võetud ja maksuametile makstud maksud

Tulumaksuseaduse (TVL) järgi peaaegu kõikidest maksustatavatest tuludest maksustatakse maksuaasta jooksul. Makse makstakse ette tulumaksu ettemaksu moel. Palgast peetakse kinni  tulumaks, mis sisaldab tulumaksu  riigile, munitsipaalmakse, kirikumakse (juhul kui kuulud kirikusse) ja palga põhjal arvestatavat haiguskindlustusmakse.

Tulumakset toimetavad maksuametile tööandjad. Tööandjad maksavad maksuametile ka sotsiaalmakse.

Tulumaks arvestatakse ja peetakse kinni töötegija tulumaksukaardil (verokortti) oleva põhi- ja lisaprotsendi järgi või tulumaksukaardile märgitud muu mahaarvestusprotsendi järgi, mis on suunatud asjaomase tulule.

Tööandja peab kinni pidama töötaja poolt valitud tulumaksukaardil olevast variandist. Juhul kui tulumaksukaardil ei ole märget A ega B variandi kastis, tööandja peab kasutama palga perioodis antuid tulude piire (variant A) ja peab panema risti seda valikut näitavasse lahtrisse.

Juhul kui töötaja tööandja palvest hoolimata ei esita tulumaksukaarti, tulumaks peetakse kinni 60 protsendi järgi.

Tööandja sotsiaalmaksu (SM soome keeles SOTU) makse protsent vahetub iga aasta, aastaks 2018 SM protsent on 0,86. Seda makse protsenti kasutatakse palkade arvestamises, mis makstakse aastal 2018. Palga väljateenimise aeg ei oma rolli SM:i arvestamisel.

Tulumaks ja SOTU úlekantakse maksuametile iga kuu 12.päevaks firma OmaVero (ennen aasta 2017 verotili)  rekvisiitidega.

E-booklet > Maksustamine Soomes

Kontaktandmed

Some

facebooklinkedin

Kontaktivõtmispalve

Täida kõik tärniga(*) märgitud väljad.

    Nimi*

    E-posti aadress*

    Telefoni nr.

    Sõnum*